Lasteaia dokumentide põhjal kokku pannud Krista Hütsi.
06.11.1963.a. kell 16.00 avati Võru IV Lastepäevakodu. Kohe peale pidulikku avamist toimus esimene lastevanemate üldkoosolek. Iga lapsevanem, kes koha sai, töötas ehitus- ja korrastustöödel 70 tundi. Maja ehitati 140 lapsele : 100 kohta aias ja 40 kohta sõimes. Sõime võeti lapsed kohe peale ema dekreetpuhkuse lõppu- 3 kuuselt. Aastane soodustus tuli hiljem. Esialgu oli lapsi nimekirjas 154. Esimesel päeval tuli lasteaeda 79 last. Töötajaid oli 33 (neist 10 pedagoogi, meditsiinitöötajaid 4 ja tehnilist personali 19 inimest). Esimene talv oli raske. Maja oli külm ja ükski komisjon (neid käis palju) ei suutnud maja soojaks kütta. Haigestumiste arv oli suur. Hiljem selgus, et lasteaia projekt ei sobinud kohalikku kliimasse ning projekt läks muutmisele. Selgusid ka tohutud ehitusvead. Lastevanemate tasu lapse lasteaias viibimise eest oli vastavalt vanemate palgale (keskmiselt 10% palgast). Vanemate rühmade töötajad olid eriharidusega, kuid sõimes töötasid vastavalt selle aja nõuetele meditsiiniõed. Meditsiiniharidusega inimestele ei sobinud see, et lapsi tuli ka kasvatada ning õpetada, mistõttu kaadri voolavus sõimerühmas oli suur.
1966. aasta kevadel planeeriti koos lastevanematega ümber mänguväljak. Toodi mulda, istutati puud ja põõsad, rajati püsilille- ja roosipeenar. 01. septembril 1964 oli lapsi juba 160.
1968. aasta 1. septembrist tuli programmi algõpetus, mida eelmistel aastatel oli tehtud katseliselt. Varem oldi seisukohal, et on parem, kui lapsed enne kooli lugeda ei oska ja õpetaja saab kooli lugemist õpetada teaduslikel alustel. Igal aastal määrati kindlaks lasteaia põhiprobleem. Lastepäevakodu põhiprobleemiks 1968/69 oli laste sõnavara rikastamine ja algõpetus.
1969/70 õppeaasta põhiprobleemiks oli kehaline kasvatus.
1970/71 põhiprobleemiks oli laste sidusa kõne arendamine.
1970.a. sai lastepäevakodu rajooni lasteaedade sots. võistluses esikoha ja rändvimpli.
1971.a. toimus vabariigi ulatuses lasteasutuste konkurss- ülevaatus mänguväljakute sisustamise ja kasutamise osas. Paremate hulgas märgiti ära ka Võru IV Lastepäevakodu.
1971/72. a põhiprobleemiks oli kujutavate tegevuste arendamine.
1972/73. a põhiprobleemiks oli laste mäng ja selle juhtimine.
1972.a. septembris omavalmistatud vahendite näitusel „Lapse vaimsete võimete arendamine” sai IV Lastepäevakodu I koha.
1973/74. a põhiprobleemiks oli laste vaba aja sisustamine.
1974. aastal redigeeriti kasvatustöö programmi. Varem tegelesid õpetajad laste lugema ja kirjutama õpetamisega vabal ajal. Kuna aga laste arengutase oli väga erinev, muudeti programmi ja nüüd tuli nõue, et lapsed kooli minnes enamvähem loeksid.
1974/75. a põhiprobleemiks oli laste töökasvatus.
1975/76. a põhiprobleemiks oli laste tervise tugevdamine, kehaline kasvatus ja jutustusoskuse arendamine.
1976/77. a põhiprobleemiks oli laste tervise tugevdamine sõimes, kehaline kasvatus ja jutustusoskuse arendamine.
1977/78. a põhiprobleemiks oli laste tervise tugevdamine, ja kõlbeline kasvatus.
1978/79. a põhiprobleemiks oli laste tervise tugevdamine ja töökasvatus.
1979/80. a põhiprobleemiks oli laste tervise tugevdamine ja töökasvatus. Sõime meditsiiniõdede palk tõsteti võrdseks kasvataja omaga, samuti pikendati nende puhkust 36 päevale.
1980/81. a põhiprobleemiks oli lasteaia laste tervise tugevdamine ja töökasvatus. Tervise tugevdamise osas viidi läbi kolmeaastane üleliiduline ülevaatus, millest võtsid osa kõik lasteasutused. IV Lastepäevakodu saavutas lasteasutustevahelises sotsialistlikus võistluses III koha.
1981/82 põhiprobleemiks oli lasteaia laste tervise tugevdamine ja töökasvatus.
Lasteaia hoone kapitaalremont teostati 1986.-1987.a.
1987.a. võttis lasteaed endale nimetuse „Okasroosike”. Sellest ajast said alguse traditsioonid, mis seovad kollektiivi ja elavdavad õppe- kasvatustööd. Traditsioonilised üritused: tarkusepäev, mihklipäev, lasteaia sünnipäev, trepikontserdid jõulude ajal ja emadepäeval, advendihommikud, aastaaegade sünnipäevad, kolmekuningapäeval kuuskedega hüvastijätmine, kooliminejate lõpuetendus „Okasroosike”, pannkoogipidu. Traditsiooniks on kujunenud ka temaatilised nädalad, mis igal aastal on erinevad. Heaks tavaks on töökollektiivi ühisüritused ja väljasõidud.
1996. aastal võtsid esimesed kasvatajad osa „Hea Alguse” koolitusseminarist ning sügisel alustasid tööd lapsekeskse metoodika järgi. Järgnevatel aastatel läbisid koolitusseminari 12 kasvatajat ning põhikoolituse ka 5 õpetaja abi. Okasroosikese lasteaiast sai „Hea alguse” metoodika mudelmaja. Valmistati ette ja viidi läbi mitmeid piirkondlikke ja vabariiklikke lapsekeskse metoodika seminare ja õppepäevi.
2001.aastal ühines lasteaed Tervist Edendavate Lasteaedade Liiduga.
Arengukava 2002-2005
Lapsi kokku 1. sept. 2002 seisuga 132 (Sõimerühmad- 2x18, aiarühmad 4x24)
Visioon
1. Lasteaed on teenindusasutus, mis tagab laste päevahoiu, turvalisuse ja tervise.
2. Lasteaed on haridusasutus, mis tagab lapsele kvaliteetse alushariduse.
3. Lasteaed on avatud erivajadusega lastele ja võimaldab nende erivajadusele vastavat korrektsiooni.
4. Lasteaed on peret abistav ja toetav organisatsioon.
5. Lasteaial on teotahteline, kvalifitseeritud ja arenguvõimeline kollektiiv.
6. Lasteaial on oma sise- ja enesehindamise süsteem.
7. Lasteaia sise- ja väliskeskkond vastab laste, lastevanemate ja personali vajadustele.
8. Lasteaias on välja töötatud ja toimib infoliikumisesüsteem.
9. Lasteaed teeb koostööd teiste asutuste ja organisatsioonidega.
Missioon
1. Kvaliteetse päevahoiu, alushariduse omandamise võimaluse ja erinevate huvitegevuste pakkumine eelkooliealistele lastele.
2. Lastevanemate nõustamine ja perekondade toetamine.
3. Tervisliku eluviisi propageerimine ja tervislike hoiakute kujundamine.
4. Laste kooliks ettevalmistamine.
5. Laste võimalike arenguhäirete ennetamine ja korrigeerimine.
6. Laste õpetamine läbi mängulise tegevuse ja aktiivse kogemuse.
7. Iseseisvuse, mõttepaindlikkuse, valikute tegemise oskuse, vastutustunde ning emotsionaalse intelligentsuse arendamine.
8. Laste ealiste, sooliste ja individuaalsete iseärasuste arvestamine ja huvide toetamine.
9. Olla lastele eeskujuks positiivse, keskkonnasõbraliku mõtteviisi kujundamise.
10. Pakkuda võimalusi erinevateks eneseväljendusviisideks, loominguliseks tegevuseks.
11. Kasvatada enesega toimetulevat tulevast Eesti Vabariigi kodanikku.
Eesmärk: Olla kvaliteetlasteaed, kus usutakse oma missiooni ja tegustetakse vastavalt visioonile.
Oluliseks peetakse meeskonnatööd. Meeskonnatööna on valminud rikkalik lavastusmänguvahendite kogu, teema- mapid, siidimaalinguga kardinad jpm.
Arengukava 2006- 2009
Lapsi kokku 01. sept. 2006 seisuga 105.
Lasteaias on sõimerühm ja 4 liitrühma (18+21+23+23+20).
Lasteaias on 29 töötajat, neist 16 pedagoogi.
Lasteaia missioon
Aidata lapsel kasvada iseendaks
Lasteaia visioon
Võru Lasteaed Okasroosike on mängul, muinasjutul, loodushoiul, loomingulisel tegevusel ja elamuslikul õppimisel põhinev vaimselt turvalise kasvukeskkonnaga lasteaed.